- aasta oli tavaline, 365-päevane aasta, mis algas laupäeval ja lõppes samuti laupäeval. See tähendab, et 1. jaanuar 1977 langes laupäevale ning 31. detsember 1977 samuti laupäevale. Selline alguse ja lõpu kokkulangemine on kalendriajaloo seisukohalt alati huvitav, sest see loob sümmeetrilise struktuuri.
NÄDALA PÄEVA MÄÄRAMINE 1977. AASTAL
- aasta kalendrit saab kasutada selleks, et teada saada, millisele nädalapäevale langes ükskõik milline kuupäev. Näiteks:
- jaanuar 1977 – laupäev
- veebruar 1977 – esmaspäev
- juuni 1977 – reede
- august 1977 – laupäev
- detsember 1977 – laupäev
Selline info on kasulik näiteks sünnikuupäeva täpse nädalapäeva kindlakstegemiseks. Kui keegi sündis 5. mail 1977, siis saab kalendri abil teada, et see päev oli neljapäev.
KALENDRI ERIPÄRAD
-
- aastal ei olnud liigaastat, seega veebruaris oli 28 päeva.
- Kokku oli 52 täisnädalat ja 1 lisapäev.
- Kuna aasta algas ja lõppes laupäeval, kordusid mitmed tähtpäevad samal nädalapäeval.
AJALOOLINE KONTEKST
- aasta oli maailmas ja Eestis (toonases Nõukogude Liidus) täis poliitilisi, kultuurilisi ja teaduslikke sündmusi. Näiteks:
- USA-s alustas ametiaega president Jimmy Carter.
- Muusikas tõusis esile diskoajastu, mille üheks sümboliks sai ansambel Bee Gees.
- Teaduses ja tehnoloogias oli märkimisväärne NASA kosmosesondide Voyager 1 ja Voyager 2 start, mis uurivad tänaseni Päikesesüsteemi piire.
KALENDRI KASUTAMINE TÄNAPÄEVAL
- aasta kalender ei ole ainult ajalooline dokument, vaid seda saab kasutada ka praktiliselt. Kuna kalendrid korduvad kindla tsükli järgi, siis 1977. aasta kuupäevad langevad samadele nädalapäevadele näiteks aastatel 1983, 1994, 2005, 2011, 2022 ja 2033. See tähendab, et vana kalendrit võib kasutada ka hilisematel aastatel.
- aasta kalender on väärtuslik tööriist nii ajaloo uurimisel kui ka isikliku elu detailide, näiteks sünnipäeva nädalapäeva, kindlakstegemisel. Lisaks annab see aimu, kuidas kalendriaasta struktuur kordub ja kuidas ajalugu, kultuur ja teadus on seotud igapäevase ajakasutusega.
