- aasta kalender on huvitav ajalooline dokument, mis aitab mõista nii tolleaegset ajakäsitlust kui ka praktiliselt määrata kindlaks nädalapäeva, mil mõni sündmus aset leidis. Näiteks saab selle abil teada, mis päeval sündis konkreetne inimene 1979. aastal.
AASTA ÜLDISELOOMUSTUS
- aasta ei olnud liigaasta, vaid tavaline 365-päevane aasta. See algas esmaspäeval, 1. jaanuaril, ja lõppes esmaspäeval, 31. detsembril. Selline algus ja lõpp tähendas, et aasta jooksul kordus nädalapäevade rütm täpselt 52 korda, jättes ühe lisapäeva.
KUUD JA NENDE PÄEVAD
- Jaanuar – 31 päeva
- Veebruar – 28 päeva
- Märts – 31 päeva
- Aprill – 30 päeva
- Mai – 31 päeva
- Juuni – 30 päeva
- Juuli – 31 päeva
- August – 31 päeva
- September – 30 päeva
- Oktoober – 31 päeva
- November – 30 päeva
- Detsember – 31 päeva
NÄDALAPÄEVA MÄÄRAMINE
- aasta kalendrit saab kasutada, et kindlaks teha, millisele nädalapäevale langes konkreetne kuupäev. Näiteks:
- jaanuar 1979 oli esmaspäev.
- veebruar 1979 (Eesti Vabariigi aastapäev) langes laupäevale.
- mai 1979 oli teisipäev.
- detsember 1979 oli esmaspäev.
Kui inimene sündis näiteks 15. juulil 1979, saab kalendrist järeldada, et see päev oli pühapäev.
KASULIKKUS JA PRAKTILINE VÄÄRTUS
Sellist kalendrit saab kasutada mitmel otstarbel:
- Genealoogias ja perekonnalugude koostamisel, et täpsustada sündmuste nädalapäevi.
- Kultuurilises ja ajaloolises uurimistöös, et mõista, millal toimusid olulised sündmused.
- Nostalgilistel eesmärkidel, meenutamaks, kuidas aeg oli jaotatud pea pool sajandit tagasi.
- aasta kalender on väärtuslik tööriist, mis aitab siduda konkreetseid kuupäevi nädalapäevadega. See annab võimaluse vaadata tagasi minevikku ja mõista, kuidas aeg oli struktureeritud. Lisaks praktilisele kasutusele on see ka kultuuriline ja ajalooline allikas, mis seob isiklikke mälestusi laiemate ajaloosündmustega.
